HARILIK KÄORAAMAT Gymnadenia conopsea

Puise ps  

Sugukond käpalised, perekond käoraamat.  LK III

Looduskaitsealune, ühekojaline, sügavalt lõhestunud juuremugulaga taim. Rahvapäraselt on nimetatud tondikäpaks ja kirikheinaks. Kasvab niisketel niitudel, soodes, kadastikes, põhiliselt Lääne - Eestis ja saartel. Taim on levinud Euroopas, Siberis ja Aasias.

Vars püstine, ülaosas violetjas. Varre alusel pruunikad lehetuped, kõrgemal 4 - 7 teravat lineaalsüstjat, raotut, renjat, rööproodset, pika tupega lehte, mis asuvad varrel vaheldumisi.

Lillakaspunased kuni valkjad nelgilõhnalised mõlemasugulised õied on koondunud 10 - 17 cm pikkusesse tähkjasse õisikusse. Huule alusel naaste ei ole. Kannus sigimikust kuni 2 korda pikem, kõverdunud. Õie alusel teritunud tipuga kandeleht. Õitseb juunis - juulis.

Sügavalt lõhestunud juuremugul uueneb igal aastal.

Vili: püstine ovaalne kupar. Putuktolmleja. Paljuneb seemnetega.

Korjamine keelatud!