kas teadsid

Kas teadsid, et rästikud ei armasta elada seal, kus kasvab ANGERVAKS?

Kas teadsid, et HIIREKÕRV on nii kiirekasvuline taim, et viimaste õite avanedes on esimesed viljad juba valminud?

Kas teadsid, et HOBUMADAR ajab piima ruttu hapuks?

Kas teadsid, et ahtalehise HUNDINUIA kuivatatud risoomist võib valmistada jahu leiva küpsetamiseks? Risoom sisaldab 40% tärklist, 11% suhkrut ja 24% valku.

Kas teadsid, et näitleja ja botaanik Albert Üksip on Eestis määranu 154 HUNDITUBAKA liiki?

Kas teadsid, et HUULHEIN on putuktoiduline taim? Kleepuvad kombitskarvad suruvad kinnijäänud putukad vastu lehelaba, kus seedenäärmed lagundavad ja imendavad saagi. Ka harilik VÕIPÄTAKAS on putuktoiduline.

Kas teadsid, et HÄRGHEIN ei sobi söödataimeks, sest muudab piima mõrkjaks, vilja sisse sattunult rikub jahu maitse?

Kas teadsid, et JÕHVIKA mari püsib taime küljes kevadeni, kuid kaotab talve jooksul oma vitamiinirikkuse?

Kas teadsid, et aas-JÜRILILL uueneb lehepungadest?

Kas teadsid, et KADAKAmarjad, lisatuna loomalihale, annavad sellele metsloomaliha maitse? Marjad valmivad teisel aastal, muutudes rohekatest tumesinisteks.

Kas teadsid, et vesi, kus kasvab KALMUS, kõlbab juua?

Kas teadsid, et KANARBIKU elutegevuseks on vajalik juurtel arenev seeneniidistik ehk mükoriisa?

Kas teadsid, et KASSITAPP väändub teisi taimi pidi ronides enamasti vasemale?

Kas teadsid, et KONNAROHI avab oma õied alles pärast keskpäeva? Konarohu viljad võivad idanemisvõimelistena vees ujuda üle aasta.

Kas teadsid, et KORTSLEHE põhja koguneb hommikuks kastetilk, mida keskajal peeti pühaks veeks, mille abil alkeemikud proovisid kulda valmistada?

Kas teadsid, et KUKEHARI on väga põuakindel ja võib mõnda aega kasvada ka mullata, seda isegi herbariseeritult?

Kas teadsid, et KÄOKANNUSE värsked taimed peletavad oma lõhnaga kärbseid eemale?

Kas teadsid, et LEPIKLILLE õiekrooni asendavad helekollased kõrglehed?

Kas teadsid, et LUPIINI seemneid on leitud Egiptuses vaaraode varakambritest, mis pärinevad umbes II - III aastatuhandest e.m.a.?

Kas teadsid, et MAGUN meelitab putukaid ligi ultraviolettkiirgusega? Õie suurus sõltub magunal taime elujõulisusest.

Kas teadsid, et METSMAASIKA peened seemned võivad läbida seedekulgla vigastamatult?

Kas teadsid, et METSVITSA põletamisel tekkiv suits surmab kärbseid?

Kas teadsid, et NAADIlehtede mahlaga võib ravida sääsehammustustest haiget nahka?

Kas teadsid, et OJAMÕÕLAL kasvab mõnikord võsu tipp õiest läbi?

Kas teadsid, et PUNE sobib kasutamiseks maitseainena vorsti ja lihatoitude valmistamisel?

Kas teadsid, et PÕISROHU ja PUSUROHU õied avanevad alles lõunapaiku ja lõhnavad õhtupoolikul tugevamini?

Kas teadsid, et PÕLDOSI tundub suure ränisisalduse tõttu käega katsudes kare?

Kas teadsid, et PÄEVALILL pöörab oma noored õisikud päikese suunas? Päevalill pärineb Põhja - Ameerika lõunaosast. Euroopas kasvatati teda algul ilu-, hiljem silotaimena.

Kas teadsid, et RANNIKAL on lillad tupplehed, kroonlehed aga puuduvad hoopis?

Kas teadsid, et RISTIKUTE, LUTSERNIDE, MESIKATE ja JÄNESEKAPSA kolmetised lehed vajuvad pimeduse saabudes longu?

Kas teadsid, et ROBIROHUD, HÄRGHEINAD, KAMARAD ja SILMAROHUD on poolparasiidid, mis kinnituvad oma vähearenenud juurtega peremeestaimedele?

Kas teadsid, et RUKKILILLEST saab sinist värvust, mida ei pleegi päike ega pese vihm?

Kas teadsid, et SEEBILILLE juuri on suure saponiinisisalduse tõttu kasutatud seebi asemel? Ka VAHULILLE lehed ning PÕISROHU ja PUSUROHU õied on "seebised".

Kas teadsid, et röstitud SIGURI risoomi võib kasutada kohvi asemel?

Kas teadsid, et SINIKAS on pikaealine aeglase kasvuga taim, mis hakkab õitseb alles 11. aastal ja eluiga on kuni 90 aastat?

Kas teadsid, et SINILILLE lehed arenevad alles pärast õitsemist; et 5 - 8 lillakassinise õiekattelehe all on sinilillel ainult 3 rohelist kõrglehte?

Kas teadsid, et SIREL talub hästi heitgaasidest saastatud tolmust õhku?

Kas teadsid, et SOOKAILU õied fluorestseeruvad pimedas? Sookailu lõhn tekitab peavalu.

Kas teadsid, et SOOLIKAROHU lehti saab kasutada kompassina, kuna lehelaba serv on tavaliselt pööratud lõunapäikese poole?

Kas teadsid, et SOOPIHLA tupplehtede sisekülg on tumepunast värvi?

Kas teadsid, et meri-SÄRJESILM kasvab ujudes soolases merevees ja talvitub terve taimena jäässe külmudes?

Kas teadsid, et TEDREMARAN hakkab õitsema alles 5 - 7 aastaselt?

Kas teadsid, et TULIKATEL on olenevalt kasvukohast erinev lehe kuju?

Kas teadsid, et TÕRVALILLE vars eritab sõlmekohtade all tumedat kleepuvat eritist, et sipelgad ei saaks ronida õieni.

Kas teadsid, et TÄHTHEIN ja VESIHEIN on lühiealised taimed. Võivad alustada kasvu sügisel või mistahes ajal suvel.

Kas teadsid, et UBALEHT armastab kasvada lahtise vee läheduses?

Kas teadsid, et USSIKEEL võib anda üle tonni mett hektari kohta? Kas teadsid, et ussikeelel ja teistel karelehelistel esineb vahel põhivärvist heledamate õitega taimi?

Kas teadsid, et VALGE KARIKAKRA, HÄRJASILMA ja KESALILLE valgete keelõite arv võib olla nii paaris kui paaritu, mistõttu kasutatakse neid taimi ennustamisel?

Kas teadsid, et VARSAKABJAL puuduvad kroonlehed, kollaseid tupplehti on 5 - 6?

Kas teadsid, et VESIHEINA kasutati vanasti baromeetri asemel: kui õied ei avanenud enne kella üheksat hommikul, siis oli oodata vihmast päeva. Vesihein on väga lühiealine taim, mille eluiga on vaid 3 - 4 nädalat.

Kas teadsid, et geneetilised uuringud on näidanud, et VESIROOS on üks vanimaid taimi Maal? Vesiroos avab oma õie igal hommikul kella seitsme paiku ja suleb selle õhtul pärast kella viit.

Kas teadsid, et VILLPEAD on rabas tähtsad turbamoodustajad?

Kas teadsid, et VÕILILLE korvõied peegeldavad ultraviolettkiirgust, meelitades nii juurde putukaid? Võilille röstitud juured on sigurisarnane kohvi aseaine.