VÄIKE VESIROOS  Nymphaea candida

                                                                                  Viisjaagu

Penijõe 

Sugukond vesiroosilised, perekond vesiroos. LK III

Looduskaitsealune ühekojaline püsik. Kasvab enamasti magevees, jämedad risoomid põhjamudas. Levinud kõikjal Eestis. Rahvapärased nimetused: jõeain, järvekupp.

Vars veesisene, ruljas, rohkete õhuruumidega

Suured ovaalsed, sügavalt lõhestunud südaja alusega lehed ujuvad veepinnal, õhulõhed lehe pealmisel küljel. Lehed on pealt rohekad või kollakad, alt valkjasrohelised või lillakad. Leherood kalduvad lehe serval üksteise poole ja ühinevad. Leherootsud on kuni 3 m pikad, elastsed, õhukäikudega.

Õied mõlemasugulised, kaheli õiekattega, peaaegu lõhnatud. Valgeid kroonlehti kuni 20, rohelistest tupplehtedest pikemad. Tolmukad jämedad, tumekollased, emakasuue samuti tumekollane, lehtritaoline, suudmekiiri 8 - 16. Õhtul õis sulgub. Õitseb juunist augustini.

Vili: suur limane munajas kuni kerajas kupar. Seemned tumepruunid, marmoreeritud, kuni 4 mm pikkused, sisaldavad õhuruume. Levivad vee abil. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomitükkide abil.

MÜRGINE!

Dekoratiivtaim. Kuivatamisel mürgisus kaob. Risoomi on kasutatud naha parkimisel või teraviljade jahule lisamiseks.

Korjamine keelatud!