VÕSU-LIIVSIBUL Jovibarba globifera

                                                                                       Nõva

Looduskaitsealune, igihaljas, lihakas, ühekojaline, vähearenenud juurestikuga püsik. Eelistab liivaseid kuivemaid valgusrikkaid kasvukohti, peamiselt Kagu - Eestis. Rahvapäraselt on nimetatud mägisibulaks, maasibulaks.

Õiteta lühivõrsed kasvavad lihakatest, pikliktalbjatest, teritunud tipuga, rohelistest, sageli punakatipulistest lehtedest madalate rosettidena, mille keskpaigast väljub 10 - 25 cm pikkune vahelduvalt asuvate süstjate, servalt ripsmeliste lehtedega õisi kandev vars. Talveks tõmbuvad rosetid kerajalt kokku.

Õiekate kaheli, õis enamasti kuuetine. Tupplehed süstjad, narmastunud või ripsmelise servaga. Kroon kellukjas, kroonlehed kollakad, näärmekarvadega, süstjad, narmastunud servaga ja ohtetaolise keskrooga. Tolmukaid 12, emakaid 6. Putuk- ja isetolmleja. Õitseb juunist augustini.

Vili püstine, sirge, aheneva tipuosaga.

Paljuneb seemnete abil ja vegetatiivselt. Rosetilehtede kaenlapungadest kasvavad võsundid, mille tipus arenevad uued taimed.

Kasutatakse ilutaimena kiviktaimlatesja kalmistutel.

Väljakaevamine keelatud.