HARILIK HUMAL  Humulus lupulus

                                                    Matsalu mets

Sugukond kanepilised, perekond humal.

Niisketes metsades ja kadastikes kasvav väänduva, neljakandilise, ronikarvadega kaetud varrega püsik, 3-8 m pikk.

Suured lehed on pikarootsulised ja vastakud. Alumised lehed on kolme- või viielõhesed, saagjate või hambuliste servadega, harjaskarvade tõttu väga karedad. Ülemised lehed on ümardunud või munajad.

Kahekojalised taimed, kollakasrohelised isasõied tihedates pööristes, emasõied väikestes tihedates õisikutes, millest arenevad humala "käbid". Õitseb juulis, augustis.

Ravimtaim. Ravimina kasutatakse emasõisikuid, juuri ja lehti. Õisik sisaldab org. happeid, eeterlikku õli, alkaloide, B ja C vitamiini ja flavonoide. Käbisid kasutatakse ka õlle tegemisel. Lehtedes on süsivesikuid, B ja C vitamini, fenoolkarboksüülhapet, karotiini ja flavonoide. Preparaatidel on rahustav, uinutav, kuseeritust ergutav, krambivastane, valuvaigistav ja antibakteriaalne toime.