KULDVITS   Solidago virgaurea

                                                                                Kukeranna

Sugukond korvõielised, perekond kuldvits. 

Sõlmise sügava risoomiga püstpüsik. Kasvab puisniitudel, kuivadel raiesmikel. Mitmeaastane rohttaim. Vars 30-70 cm, harunemata, vahel punakas, tipus rohkelt korvõisikuid, mis moodustavad pikliku liitõisiku

Lehed munajad, elliptilised või tsüstjad, saagja servaga, ahenevad tiivuliseks rootsuks. Ülemised lehed on rootsutud.

Palju korvõisikuid läbimõõduga ~1cm, kollased. Keelõisi 5-8, putkõitest pikemad. Õitseb juulist septembrini. Üldkatise lehed kileja servaga.

Seemnised pruunid, karvased, 5mm pappusega.

Rahvameditsiinis: ravimina kasutatakse ürti, mida korjatakse õitsemise ajal ja kuivatatakse. Sisaldab saponiine, glükosiide, park- ja mõruaineid, eeterlikku õli, alkaloide, C vitamiini, nikotiinhapet. Omab põletikuvastast, diureesi ja ainevahetust soodustavat toimet.

Värvitaim: õisi on kasutatud riide kollaseks värvimisel.